Pühapäev, 18. november 2012

Kohane sügisilmadega.Tervenda end sügisel ise – 3 osa


Toomas Õunap leiab, et lühikeseks jäänud suvi võis küll häirida teatud tegemisi, kuid ei takista oma energiaringluse parandamist ja immuunsüsteemi tugevdamist, milleks tuleks kindlasti ära kasutada väheseidki päikeselisi sügispäevi, talletamaks pimedaks ajaks päikest kehasse. „Oleks hea, kui me liiguks palju väljas ega paneks liiga varakult selga talveriideid,“ rõhutab Õunap. „Nii suureneb keha vastupanuvõime külmale. Kui töö ei võimalda piisavat kehalist aktiivsust või on kehaline tegevus ühekülgne, tuleks regulaarselt teha harjutusi või käia trennis. Oluline, et viimased mõjutaks keha terviklikult, mitte ei koormaks üle üht kehaosa, jättes samal ajal teise mõjutamata.“
Mis puutub emotsionaalsesse toonusesse soovitab Alar Krautman mitte jaotada aega ilusaks suveks ja koledaks talveks. „Nii nagu igal eluetapil on omad meeldivused, peaksime ka igast aastaajast leidma tema ilu ja omapära. Pärast lõbusat suve võibki alata natuke mõtlikum, korrastavam, nostalgilisem ja õppimist soodustavam sügis. Teadvustage selle aastaaja omapära ja nautige seda! Arvestage, et suve järgi tulebki sügis, mis tahab vihmariideid ja metsaskäiku, pisut soojemat toitu, hubast tuld ahjus või kaminas ning liikumist, et sooja saada. Organism tahab jahedama ilmaga harjumist ja toas olles organism sügisega ei kohane.“
Tekst Krista Link
ajakirjast “Eesti Naine”

Esmaspäev, 12. november 2012

Tervenda end sügisel ise - 2 osa


Piisavalt puhkust
Tekst Krista Link
ajakirjast "Eesti Naine"

Hiina meditsiin käsitleb inimkeha kui terviklikku süsteemi, mis on pidevas muutumises. Üheks keha mõjutavaks teguriks on ka väliskeskond. „Sellest kui kiiresti me suudame väliskeskonna muutustega kohaneda, sõltub meie tervis ja heaolu,“ märgib Toomas Õunap. „Erinevaid viiruseid on nii meie ümber kui sees kogu aeg. Tasakaalus keha ei vaja välist sekkumist ümbritsevate viiruste vastu võitlemisel. Pideva väsimuse korral aga nõrgeneb immuunsüsteem, kui suur energiakasutaja. Lisaks on stressi ajal immuunsüsteem osaliselt välja lülitatud. Kui sellele lisaks ei saa regulaarselt välja puhata ehk ei ärka hommikuti puhanuna, ongi vaid aja küsimus, millal kehaline tasakaalutus oma väga erinevates vormides saabub.“ On teada, et energiaringluse parandamine aitab tugevdada immuunsüsteemi. „Need kaks on kui paaris hobusterakend, mis veab meie keha läbi elu,“ tõdeb Toomas Õunap. „Kui üks on väsinud,  langeb teisele suurem koormus ja nn „vankri“ kiirus aeglustub.
            Organismi saab toetada ka õige toitumisega. „Sügisel on meie kliimas niiske ja seetõttu peaksime vähendama niiskust lisavaid toiduaineid nagu piimatooted ja rafineeritud suhkur, ning muud tugevalt magusad toiduained,“ soovitab Toomas Õunap. „Kärpida võiks ka rasvase liha ning külmade ja tooreste toiduainete hulka.“

Kehal on teatud punkte, mille mõjutamine aitab stimuleerida energiaringlust ja immuunsüsteemi. Seda on võimalik õppida mitmetel akupressuuri lühikursustel.“ Õunap soovitab õppida selgeks lihtsamad enesemassaaži võtted, kuidas parandada erinevate piirkondade verevarustust ja vabastada keha põhilistest lihaspingetest. Selleks piisab ka lühikesest igapäevasest enesemassaažist. Kergemate tasakaalutuste korral aitab vaid mõne punkti vajutamine. „Teadmatusest valede punktide vajutamine võib põhjustada küll seisundi halvenemise, kuid kehaenergiad suudavad end mõne päeva jooksul ise uuesti tasakaalu viia,“ ei näe Õunap ohtu.
            Alar Krautman hoiatab, et olgugi meie kehal punkte või tsoone, mis aitavad teatud piirkondi turgutada, peab väsinud inimene eelkõige siiski magama ning kui on vähe loomulikku valgust, värsket õhku ja liikumist, tuleb minna välja füüsisega tegelema. „Inimene ei ole masin, et kui teada veel üht salapunkti ja seda vajutada, tuleb ka tervis!“ märgib Krautman. „Parim on võtta päevas kasvõi üks hetk enda sisevaatluseks, et kaardistada olukorda. „Keskenduge korraks piirkonnale, kus tunnete pakitsust, pinget või valu – ja sellest piisab, et kergemad pinged lahkuksid. Kui lasta kehast pinged välja (end füüsiliselt liigutades, vannis käies, teatrisse minnes või lihtsalt muusikat kuulates), süüa loomulikku toitu ja suhelda inimestega ka hingelisel tasandil, olete teinud oma kehale suure kingituse. Kui tervis siis ikka veel korras pole, võib pöörduda mõne vastava valdkonna loodusterapeudile, kes punkte ja tsoone mõjutab või annab muud hüva nõu. Samas, ega tavalist viirushaigust tasugi alati nii väga karta –  vahel on päris kasulik olla palavikuga voodis, juua islandi sambliku või pärnaõie teed ja end välja puhata. Terve, ent ületöötanuna seda pahatihti lubada ei taheta.“

Reede, 9. november 2012

Tervenda end ise - 1 osa


Tekst Krista Link
ajakirjast "Eesti Naine"

Käes on november ja viirushaigused murravad taas. Akupunktuuri massöörid on arvamusel, et väsimust, valuaistinguid ja haigusi põhjustavad pideva liigse tegevuse või tegevusetusega kaasnevad energialiikumise häired. Et suunata keha tasakaalu suunas, piisab tihti vaid teatud akupunktuuri punktide mõjutamisest.
  
„Mida rohkem puudelt lehti langeb ja mida lühemaks muutuvad päevad, seda enam langeb inimesi masendusse,“ tõdeb stressikoolitaja ja krija hatha jooga juhendaja Toomas Õunap. „Tihti ei ole see suur ja kõikehõlmav emotsioon, vaid muude tegevuste ja toimetuste varjus olev taustatunne, mis annab oma värvingu kõigele kogetavale. Liigselt depressiivseid emotsioone kogedes kahjustatakse kopse, rinnus tekib pitsitus, esinevad vereringehäired, väsimus ja kurnatus. Selliste kaebustega inimesi liigub meie keskel palju. Paljud ei pöördu arsti poole ega teadvusta, et masendus kurnab vaikselt keha ja nõrgestab tervist.“
            Loodusteraapiate Nõukoja esimees ja omanimelise massaaži- ja terviseakadeemia juhataja Alar Krautman nendib, et sageli peetakse sügisestesse viirushaigustesse nakatumise põhjuseks liialt lühikest suve. „Tegelikult on haigestumiste tagamaaks pigem suvenostalgia täitumatud ootused ja sügise saabumise stress – oleme ju harjunud, et suvel puhatakse ja talvel tuleb töötada,“ räägib Krautman. „Ometi on teada seegi, et talvel peaks rohkem magama,“ täiendab Õunap. „ Seega elame, töötame ja puhkame justkui loodusseadustele vastu, kurnates niimoodi oma organismi.“ „Lisandub jahedus koos niiskusega, mis on soodus pinnas viiruste levikuks,“ jätkab Krautman. „Kui ümbrus haigestub, algab paanika – kuhu vajutada ja kelle juurde minna, et halvast haigusest pääseda? Osates õigel ajal end jälgida ja märgata, mis sees toimub, ei ole vaja kuhugi söösta, vaid saame teha mõned kerged korrektuurid. Seega võiks esimene asi olla enda vaatlus ilma võrdluse või hinnanguta – teadvustagem endale, mis meie kehas toimub, millises aspektis on puudujäägid ja olenevalt sellest saab neid korrigeerida.“